August
„Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!“ Rm 15,13
Hea lugeja!
Uus Testament tunnistab, et inimene vajab osadust elava Jumalaga. Inimene on sellisena loodud. Ilma Jumalata oleme ühtlasi ilma püsiva lootuseta. Paljud inimesed, nende seas ka kristlased, on kogenud lootusetuid olukordi. Ent Pühakiri tuletab meile meelde, et Jumal on lootuse Jumal. Temal on anda lootust ka siis, kui meil endil ja ka teistel meie kõrval, enam lootust pole.
Kirja autor, Paulus, tundis lootusetust. Ta püüdis innukalt täita Jumala käske, kuid sai aru, et tema loomus sõdib nendele vastu. Nii mõistis ta, et Jumala käsust oli tal küll hea meel, aga neid täita ta ei suutnud. Lahendus tuli, kui ta kohtus Kristusega. Ta koges vabanemist patu ja surma mõju alt, ja sai täidetud Jumala Vaimuga, kes tõi osaduse elava Jumalaga. Nüüd võis ta paluda Jumala kui oma taevase Isa poole, kes on ta vastu võtnud oma lapseks. Tema sees elav Jumala Vaim tunnistas, et ta on saanud Jumala lapseks.
Meie eesõigus on pöörduda usus lootuse Jumala poole, kellel on Püha Vaimu kaudu anda meile külluslikult lootust.
Peeter
Tamm,
pastor