Eelmises kuukirjas kirjutasin kuldkaussidest ja kuldaltarist (Ilm 5:8, 8:3). Need sümboliseerivad meie palveid, mis tõusevad otse Jumala trooni ette. Kuid sellel pildil on vähemalt veel üks tähendus. Nimelt, Ilm kuuendast peatükist leiame pühade märtrite palve: „Nad hüüdsid suure häälega: „Kui kaua, oh püha ja tõeline Valitseja, ei mõista sa kohut ega nõua kätte meie verd neilt, kes elavad ilmamaal?” (Ilm 6:10). Õigluse küsimus närib meie hinge sageli. Pühakiri ütleb, et Jumal on õiglane (5Ms 32:4, Ps 11:7, 17:2, Jr 11:20 jpm). Vahest öeldakse: „Issand, Sa näed ja ei mürista!” Kuid kord ta siiski müristab. Ja sellest kõneleb Johannese Ilmutus: „Ja üks neljast olevusest andis seitsmele inglile seitse kuldkaussi, täis selle Jumala raevu …” (Ilm 15:7).
Seejärel kirjeldab Ilm 16, et seitse raevukaussi on Jumala karistused, seitse viimast nuhtlust (15:1, 16:1). Karistuse kestel kõlab Jumala ülistus: „„Õige oled sina, kes oled ja kes olid ja kes tuled, sina Püha, et sa nõnda oled kohut mõistnud, sest nemad on valanud pühade ja prohvetite verd ning verd oled sina andnud neile juua. Nad on seda väärt. Ja ma kuulsin altarit ütlevat: „Jah, Issand Jumal, Kõigeväeline, tõelised ja õiged on sinu kohtumõistmised!” (Ilm 16:5-7). Karistus ei taba üksnes neid, kes on süüdi märtrite veres, vaid kõiki, kel on metsalise märk ja kes kummardavad ta kuju (Ilm 16:2,9,11,21). Seega, jumalavastased saavad õiglase karistuse. Jumal vastab kõigi hädaliste palvetele, keda on ebaõiglaselt koheldud.
Jumal on õiglane! Me võime küll paluda Jumalalt õiglast tasu ebaõiglastele ja kurjadele inimestele. Ta vastab meie palvele. Samas ärgu olgu meie süda koormatud valu ja vaevaga! Ainus tõhus elu vabana on siis, kui usaldame tasumise Jumalale.
Õnnistussoovidega
Margus Kask
pastor
