Armsad õed ja vennad!
Aeg ruttab, käes on 2021. aasta küünlakuu. Piiblis ei kõnelda meile küünaldest. Kuigi piiblitõlked on kõndinud oma rada ning varasemad „küünlad” on tõlgitud nüüd „lampideks”. Sellel on konkreetne ajastulooline põhjus, sest Lähis-Idas kasutati valgustamiseks peamiselt erinevaid õlilampe. Siiski on vanematele piiblilugejatele tuntud salm: „Ükski ei süüta küünalt ega pane seda varjule vaka alla, vaid küünlajalale, et sissetulijad näeksid valgust.” (Lk 11:33, Piibli tõlge 1968. aastast) Küünal on meile arusaadav sümbol, kuna kasutame seda valgustamiseks ikka ja jälle.
Küünlakuu teine päev kannab nime küünlapäev. Rahvakalendri järgi talvepoolituspüha, pool inimeste ja loomade varutud talvetoidust peaks olema alles. Kirikukalendri järgi tähistab see päev Jeesuslapse templisse toomist (Lk 2:22-24). Traditsiooni järgi süttisid seepeale templis küünlad. Sellest ka nimetus „küünlapäev”. Jeesus on maailma valgus (Jh 8:12). Alati, kui süütame küünla, sümboliseerib see Jeesust Kristust, maailma ainust valgust. See valgus tuleb asetada kõrgele kohale!
Küünlakuul tähistame ka Tartu rahu aastapäeva (02.02.) ja Eesti Vabariigi sünnipäeva (24.02.). Õnnistame oma maad ja rahvast ning laiendame jumalariigi piire, et Kristuse valgus säraks kogu maailmas!
Margus Kask
pastor
