Armsad õed ja vennad,
Aprillikuus tuletame meelde Kristuse kannatusi ja Tema võitu surma üle. Jeesus ütleb oma õpilastele viimase õhtusöömaaja alguses: „Ma olen südamest igatsenud seda paasat süüa teiega enne oma kannatamist.” (Lk 22:15) Ülestõusnuna ütleb Jeesus kahele rändurile Emmause teel, et „Messias pidi seda kannatama ja oma kirkusesse minema.” (Lk 24:26) Kannatused on alati mõistetamatud. Näiteks soovis Peetrus, et Jeesus ei läbiks kannatusi. (Mt 16:22) elus. Küll aga võime taibata alles hiljem kannatuste tähendust. Nii Kannatused vajavad selgitust. Jeesus püüdis küll sõnadega mõtestada jüngritele oma eesseisvaid kannatusi, kuid ega nad mõistnud. Ega meiegi mõista kannatuste vajadust, eriti omaenda ka Jeesuse õpilased, kes täidetuna nelipühi väest suutsid tõeliselt taibata neid tabanud kannatusi. Peetrus sõnas: „Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!” (Ap 2:36) Kannatusel on algus ja lõpp ning eesmärk. Kannatus ei ole igavene ja eesmärgitu. Jeesuse kannatusele ristil järgnes Tema ülestõusmine surmast. Me oleme selle võrratultvõrratu väe ja au tunnistajad. Soovin, et just see vägi täideks meid nii praegusel kui tulevasel ajal! Rohkeid õnnistusi aprillikuusse soovides,
Margus Kask
Pastor
