November

Armsad õed ja vennad,

Novembrikuu on kirikuaasta viimane. Üsna pime aeg, vahel ka lisaks porine. Ilm teeb sageli ka olemise raskeks. Ega siis muidu ei räägitaks omavahel aina ilmast – mis on olnud, milline tuleb, mis meeldib jne. Ilm tähendab meile palju. Jumal lõi inimesed loodusesse, seepärast meid ilm ju ümbritsebki. Nii elamegi selles ilmas, mis parajasti on. Aga Jumala tõotused kehtivad. Üks imelisemaid tõotusi on psalmide raamatu 121. psalmis: “Päeval ei pista sind päike ega kuu öösel.” Tol ajal usuti, et nii päike kui kuu, eriti just kuu öösel, võib inimese teha parandamatult haigeks. Arvati, et tähtedel ja nende seisudel on võime kujundada inimese saatust. Sellist laadi uskumusega inimesi leiame ka täna. Aga Jumala Sõna ütleb, et ei päikesel, kuul ega tähtedel pole meelevalda inimese üle. “Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi,” küsib psalmist. Ja ta ise vastab oma küsimusele: “Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa!” See on väga tähtis seisukoht! See on üks olulisi tõotusi. Samuti on 121. psalmis lubatud, et “Issand on su hoidja, Issand on su varjaja su paremal käel.” Kas on midagi paremat pimedal ajal, mis meid julgustaks?

Palju on meie ümber seda, mis toob me hinge pimedust ja pori. Jumala Sõna puhastab meid sellest (vt Hs 36:25). Jumala Sõna valgustab meid (Ps 119:105). Laseme siis just sellel novembrikuisel ajal Jumala Sõnal ja Tema tõotustel end kanda!

Õnnistatud novembrikuud!

Pastor Margus Kask

Kirikuaasta vahetumisest

Meie elurütmi kristlastena kujundavad ka kiriklikud pühad oma sisu, sõnumi, traditsioonide ja sümbolitega. Kiriklikku aastaringi võib võrrelda inimese eluringiga, mis algab sünniootusest ja lõpeb maisest elust igavikku astumisega. 2020. aasta november on taas selline kuu, milles saavad kokku kirikuaasta lõpp, mis kannab igavikupühapäeva nime, ja uue kirikuaasta algus advendiaja kujul. Vana traditsiooni kohaselt mälestatakse igavikupühapäeval meie keskelt lahkunud lähedasi ja mõeldakse maise elu kaduvusele. Advendiaeg, mille keskmes on adventus Domini ehk Issanda tulemine, valmistab meid ette Jeesuse sündimise pühadeks, mis jutustavad meile Kristuse esimesest tulekust siia maailma. Kuid advendiaeg tuletab meile meelde ka vajadust valmistuda Tema teiseks tulemiseks. Advendiaeg on meile kingitud aeg ootuseks ja lootuseks, et aasta kõige pimedamal ajal ulatub meie südametesse siiski Kristuse tõeline ja maailma muutev valgus.